Milline on Soome töökultuur?

Välistöötajate arv on Soomes viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud ning ühiskond ja ettevõtted on sellega harjunud. Välismaalastesse suhtutakse üldiselt toetavalt ja sõbralikult. Siiski on Soome töökultuuril oma eripärad, mida on hea juba enne tööle asumist teada. Soome ühiskonna ja kultuuri põhiväärtused on ausus, täpsus ja võrdsus. Just neid aspekte rõhutatakse ja hinnatakse enim ka tööelus.

Õiglus ja võrdsus tööelus

Soome ühiskonna üks põhiväärtustest on võrdõiguslikkus. Kõiki tuleb kohelda võrdselt ja õiglaselt. Soome ühiskonnas ja peredes ei ole meeste ja naiste vahel ranget tööjaotust.
Soome seaduste kohaselt on igasugune diskrimineerimine töökohal keelatud. Tööandja peab tagama võrdsuse ja soolise võrdõiguslikkuse töökohal ning looma võrdsed võimalused naistele ja meestele oma karjääris edasi liikumiseks.

Võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise vanuse, rahvuse või etnilise päritolu, keele, religiooni, veendumuse, arvamuse, tervisliku seisundi, puude, seksuaalne sättumuse või muul isikuga seotud põhjusel. Otsene diskrimineerimine tööelus tähendab muu hulgas näiteks seda, kui erineva taustaga töötajad saavad sama töö eest erinevat hüvitist. Kaudne diskrimineerimine näiteks seda, kui töötaja satub ebavõrdsesse olukorda. Näiteks kui värbamisel nõutakse ideaalset keeleoskust, kuigi see ei ole töö jaoks otseselt vajalik.

Omaalgatus ja vastutus

Soome töötajatelt eeldatakse iseseisvust ja vastutuse võtmist. Uutel töötajatel on muidugi sageli juhendajad ja mentorid, kuid hiljem ei jälgi ega kontrolli üldjuhul ülemus pidevalt töötajate tööd. Töö kavandamisel küsitakse töötajate arvamust ja võetakse seda arvesse.
Töö lepitakse tavaliselt kokku ühistel koosolekutel, mis on hästi ja efektiivselt planeeritud. Juhendaja määrab töötajale ülesanded ja eeldab, et töötaja otsustab töö üksikasjad ise oma parema äranägemise järgi. Kui töötaja ei oska või ei suuda antud tööd täita, otsib ta otse juhiseid teistelt töötajatelt või juhendajalt.

Täpsus ja usaldusväärsus

Soomes tuleks ajakavadest ja kokkulepitud kohtumisaegadest täpselt kinni pidada. Hiljaks jäämine on ebaviisakas, eriti, kui seda juhtub korduvalt. Tööle peab tulema täpselt kokkulepitud ajal. 8:00 tähendab täpselt 8:00, mitte 8.10. Hilinemine on eriti ebaviisakas, kui see puudutab otseselt kolleegide tööd või klientide teenindamist.
Kui näete, et hilinete, tuleks sellest kohe teada anda.

Soome töökultuuris on oluline kokkulepetest kinni pidada. Kohtumiste ja tööintervjuude tühistamist peetakse märgiks ebausaldusväärsusest.
Kui midagi ühiselt otsustatakse, eeldavad töötajad ja tööandja, et kõik toimivad vastavalt kokku lepitud viisile.

Paljud töökohad on libiseva tööajaga ning töötajad võivad alustada vahemikus kell 7-st 9-ni ja lahkuda kella 15–17 vahel. Kui aga töökohal on libisev tööaeg, peab töötaja tagama, et ta täidab kokkulepitud tööaega.

Tööaeg fikseeritakse ja lepitakse tavaliselt kokku töölepingus. Maksimaalne tööaeg on määratletud seadusega ja see on keskmiselt 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas.
Sageli on kokku lepitud täistööaja maksimaalne maht 7,5 tundi päevas või 37,5 tundi nädalas.

Tööaja seaduse kohaselt võib ületunnitööd teha ainult töötaja nõusolekul. Ületunnitöö tuleb alati hüvitada sularahas või vabade päevadega. Vahetustega töö puhul peab olema
vähemalt nädal enne teada, milline saab olema töögraafik.

Suhtlusstiil

Soomlased räägivad pigem valju ja selge häälega ja seda ei peeta ebaviisakaks. Küll aga pole tavaline hääle tõstmine, kellegi peale karjumine või muul viisil emotsioonide väljapurskamine.

Otsene kõne on normaalne ka tööelus. Pärast tervitust minnakse koosolekutel ja kohtumistel enamasti otse asja juurde ja pikalt niisama ilmast ja maailmast ei räägita.

Soome töökultuuris on suhtlus pigem mitteametlik ja vaba ning kombeks on sinatada. Enamikes töökohtades on ka ülemuste sinatamine, samuti naljatlemine ja lõõpimine pigem tavalised ja aitavad luua head sisekliimat. Teietamine on asjakohane vaid väga ametlikes situatsioonides.

Keeleoskus

Kuigi inglise keelt osatakse Soomes üsna hästi, on väga oluline osata soome keelt ja veelgi parem, kui lisaks ka rootsi keelt. Oma keeleoskust saab parandada kursustel või töö ning suhtlemise käigus.

Religiooni mõju tööelule

Paljud soomlased on kristlased, kuid mitte sügavalt usklikud. Siiski järgitakse kultuuris endiselt paljusid kristlikke kombeid. Tööelus kajastub usu mõju väga rohkearvuliste puhkepäevadena. Kristlikud pühad nagu jõulud ja lihavõtted, ja neid on veelgi, on kohustuslikud pühad.

Toidukultuur

Soomes juuakse palju kohvi, ka koosolekutel on see tavaline. Lõunat süüakse varem kui paljudes teistes riikides. Töökohtadel ja koolides on lõuna üldjuhul kell 11–12. Soomlased peavad lugu tervislikust toidust. Oluliseks Soome toidukultuuri osaks on rukkileib ja mitmesugused pudrud.

Tööseadus, lepingud, asjaajamine

Soome tööelus on palju reegleid, millest töötaja ja tööandja peavad kinni pidama. Seadusandlus ja kollektiivleping määravad näiteks miinimumpalga, tööaja, puhkuse, haigushüvitise ja vallandamise tingimused.

Eestlane ei vaja Soomes elamisluba, kuid elamisõigus tuleb siiski registreerida. Asjaajamist on loomulikult küll ja veel. Nii elamisõiguse registreerimise kui muu asjaajamise teeme meie sinu eest ära.

Uuri lisa: Töö Soomes – 3 kriitilist teemat, millele pakkumisi võrreldes kindlasti mõtlema pead 

PS! Kui Sul nüüd tekkis tunne, et soovid EstEmploy kaudu Soome tööle kandideerida, klõpsa sellel lingil ja saada meile oma CV kodulehe vormi kaudu. Küsimuste korral helista või kirjuta, suhtleme meeleldi!